Organismide koostis Iga elusorganismi koostises on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid. Organismides esinevad peaaegu kõik samad elemendid, mis eluta looduseski. Rakkude keemiline koostis. Erinevad rakud sarnanevad üksteisega mitte ainult ehituselt, vaid keemiliselt koostisest. Kõige erisugusemad rakud- taimede ja loomade omad- sisaldavad kui mitte samu, siis vähemalt väga sarnaseid aineid üsna ühesugustes hulkades. See asjaolu viitab rakkude põlvnemise ühtsusele. Kõige rohkem sisaldab rakk hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Tunduvalt vähem on rakkudes kaaliumi, väävlit, fosforit, kloori, magneesiumi, naatriumi, kaltsiumi ja teisi elemente. Selliseid elemente (Fe, Zn, Cu, I, F) mida rakkudes leidub ülivähe on kokku 16 kuid rakud siiski vajavad neid need on mikroelemendid. Raku koostisse kuuluvad needsamad elemendid, mis esinevad eluta kehades. See viitab elusa ja eluta looduse seosele ja ...
rakkudes sõltuv geneetiliselt informatiivse DNA koostis nukleotiidide järjestuses ahelas. 3. rRNA- tuumas ja tsütoplasmas kuulub ribosoomide ehitusse, ning osaleb valgu sünteesis. Üldiselt koosneb RNA molekul ühest polünukleotiidiahelast, kuid mõningaid tingimuses võivad molekuli eri osad ka omavahel lühikesteks spiraalseteks moodustisteks seostuda. RNA d on kõigi organismide kõigis rakkudes ning ka mõningais viirustes nt. retroviirustes. VALGUSÜNTEES TRANSLATSIOON valgu süntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. DNA- komplementaarsus RNA geneetiline kood VALK Geneetiline kood vastavus, kus mRNA kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe aminohappe jäägi valgu molekulis. Koodon ühele aminohappe jäägile vastav mRNA molekuli nukleotiidi kolmik. Geneetilise koodi omadused: 1. Universaalne sarnane nii pro- kui eukarüoodides. 2. Sünonüümne ühele AH-le vastab mitu koodonit. 3
Replikatsioon bakterites: helikaasid keerutavad biheeliksi lahti; lahtikeerdumist kompenseerivad topoisomeraas; DNA polümeraas III kasutab RNA-praimereid; DNA primaas sünteesib oligonukleotiidsed RNA-praimerid. DNA polümeraas I lõikab praimerid välja. DNA ligaas täidab lüngad Okazaki fragmentide vahel. Replikatsiooni erinevused eukarüootides: eukarüootidel on mitu replikatsiooni saiti e replikaatorit. 3. Pöördtranskriptaas e RNA-juhitav DNA polümeraas retroviirustes, mis sünteesib RNA ahelale temaga komplementaarse DNA (cDNA) ahela. Pöördtranskriptaas on väga vigade aldis ensüüm, mille tõttu on viiruse genoom pidevas muutumises. Praimeriks on üks tRNA molekul, mille viirus haarab peremeesrakust. 4. DNA rekombinatsioon geneetilise info ümbergrupeerumine DNA molekuli piires või kahe DNA molekuli vahel. Homoloogiline (üldine) rekombinatsioon võib toimuda iga kahe DNA molekuli vahel, millel esineb järjestuste homoloogiat
kromosoomi nukleotiidide järjestuses Mutageenid indutseeritud mutatsioonide esilekutsujad: * ioniseeriv kiirgus * UV-kiirgus * keemilised mutageenid · Asendimutatsioonid ühe aluspaari asendamine teisega · Punktmutatsioonid - aluste ebaõige paardumise tõttu (üks alustest vales konformatsioonis või aluse analoog) · Raamnihke mutatsioonid nukleotiidi jääkide lisamine või eemaldamine Pöördtranskriptaas e. RNA-juhitav DNA polümeraas on retroviirustes esinev ensüüm, mis sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA (cDNA) ahela. Valgu sünteesis osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. Eukarüootides ja prokarüootides on regulatsioonil põhimõttelisi erinevusi: · Protsessid on ruumiliselt lahutatud - eukarüootidel toimub transkriptsioon tuumas, aga translatsioon tsütplasmas. · Domineerib positiivse regulatsiooni mehhanism, st iga geen vajab transkriptsiooniks aktiveerimist
annaabi.ee 
