Süsteemi funktsioon on ajas muutumatu deterministlik funktsioon. Dünaamilised deterministlikud süsteemimudelid on ajas muutuvad süsteemid. Nende sisendid, väljundid ja olekumuutujateks on üldjuhul protsessid. Ka süsteemi sisend- väljund funktsioonid ja olekufunktsioonid võivad ajas muutuda. Protsessi minevikku nimetatakse realisatsiooniks ja tulevikku – prognoosiks. Informatsiooni protsessi mineviku kohta nimetatakse aposterioorseks ehk retrospektiivseks infoks ja tuleviku kohta ka aprioorseks infoks. Diskreetse ajaga protsesse nimetatakse ka aegridadeks. Determineeritud protsessiks nimetatakse sellist protsessi, mille tulevikku on võimalik täpselt ette prognoosida, kui on teada selle protsessi piisavalt pikk realisatsioon. See on protsess, mille tulevik on ette määratud. D-protsessid on: maakera pöörlemine, täpsed kellad jm. Juhuslikuks ehk stohhastiliseks protsessiks nimetatakse protsessi, mida ei ole võimalik
3)komponentide taasühendamine pärast kaht eelnevatanalüüsietappi Prognoosimine – 2 meetodi: interpoleerimine ja ekstrapoleerimine. IP – mitteteadaoleva sõltuva tunnuse hindamine määramispiirkonnas. Tuginetakse teadaolevatele väärtustele. Kasutatakse tasandamis ja elementaaranalüüsi meetodeid. EP – sõltuva tunnuse väärtuse hindamine väljaspool seose määramispiirkonda. Tuginetakse teadaolevatele väärtustele. EP jaguneb ajas tagasi vaatavaks retrospektiivseks EP-ks & tulevikku suunatud ehk perspektiivseks EP-ks. Näide MP mudeliga: Leitakse kohendatud keskmine ja /100. Saadakse mingi perioodi indeks. Indeks korda käive = järgmise perioodi oletatav käive. Näide Aditiivse mudeliga: Keskmine+trend = eeldatav uus käive. 30. Indeksite mõiste ja olemus Indeksid on näitajad , mille alusel üldistatakse muutuva nähtuse arengut. Indeks on jagatise tulemus, ta on alati suhtarv. Indeksi lugeja ja nimetaja on erinevates ajaperioodides
annaabi.ee 
