Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj
kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aastal kaevandati 1,7 miljonit tonni
põlevkivi, millest 2/3 pruugiti elektritootmiseks ning ülejäänust valmistati põlevkiviõli. Enne
II maailmasõda rajati Eestisse mitmeid uusi põlevkivijõujaamu, aga need olid kohaliku
tähtsusega väiksed jaamad.
Pärast II maailmasõda asuti Nõukogude Liidu kontrolli all ja huvides Eesti põlevkivitööstust
otsustavalt laiendama. 1949 aastal käivitati põlevkivi gaasitamine retortprotsessis ning rajati
torujuhe Kohtla-Järvelt Leningradi (nüüdne St. Peterburg). Samal ajal lasti Kohtla Järvel ja
Ahtmes käiku põlevkivi tolmpõletuskatlad (pulverized firing, pulverized combustion) elektri
tootmiseks. 1956 aastal kaevandati 1,3 miljonit tonni põlevkvi ning see moodustas 93%
elektritootmise primaarenergiast (6% - turvas, 1% - vedelkütused). 1948-53 avati ühtekokku
viis uut kaevandust ning kuna maagaas asendas samal ajal põlvekivigaasi, siis põlevkivi