V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Elagu lõbu! Hakkan kõrtsides istuma,
kaklema, nõusid puruks peksma, tüdrukutega hullama!»
Selle peale viskas ta oma mütsi vastu seina ja laksutas sõrmi kui kastanjette.
Ülemdiakon heitis talle sünge pilgu.
«Jehan, teil pole hinge.»
«Sel juhul puudub mul Epikurose * järgi miski, mis on tehtud millestki, millel pole nime.»
«Jehan, te peate tõsiselt sellele mõtlema, kuidas ennast parandada.»
«Ah nii!» karjus skolaar, heites pilgu kord oma vennale, kord retortidele kolde kohal.
«Kõik on siin sarvili-sed, nii mõtted kui pudelid!»
«Jehan, te olete väga libedal teel. Kas te*ka teate, kuhu te niiviisi lähete?»
«Kõrtsi,» vastas Jehan.
«Kõrts viib häbiposti.»
«üks laternapost ta puha, võib-olla oleks Diogenes just tema abil oma inimese leidnud.» *
«Häbipostilt viib tee võllasambasse.»
«Võllasammas on kaal. Selle ühes otsas on inimene, teises kogu maailm. On hea selline
inimene olla.»
«Võllasambast läheb tee põrgu.»
annaabi.ee 
