Kirjandussemiootika
De
Man ütleb, et romaan lükkab oma poeetikaga ümber ettekujutuse oma tekstilisest
sidususest. Kõik romaanis tähistab mitte seda, millest kirjutatakse.
Mittekokkulangevus on sõna, mida võiks kasut lugemise iseloomustamiseks.
“Lugemise allegooria” kõneleb lugemise võimatusest. Võimatu on teksti lugeda ilma,
et tekiks lugemise allegooriad. Selline lugemine suleb pääsu ühtse tähenduse juurde.
De Man demonstreerib ka Nietzsche tekstide retoorilisust ja seab kahtluse alla kirj. ja
filos. tekstide vahel vahetegemise. Nietzschet on ilmselt lihtsam nii dekonstrueerida
kui Kanti. Teadmise metafoori dekonstruktsioon.
Mõtlemise ja teadmise dekonstruktsioon läbi teksti retoorika. Samuti veenmise ja
sisendamise dekonstr. Demonstreerib filosoofia muutumist kirjanduseks. Kõigi
väärtuste ümberhindamine lõhub hierarhiat, mille tulemuseks on kunsti ja kirjanduse
esiletõstmine ja väärtustamine. De Man näitab kuidas retoorika kuulub kokku
annaabi.ee 
