POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt
Seaduste, inimeste endi loodud ja kehtestatud seaduste, fikseerimine piiras nende
tõlgendamise suvalisust, seadus muutub vaidlejate suhtes neutraalseks jõuks ja omandab
inimeste tegude omamoodi objektiivse mõõdupuu rolli. Tekkis ettekujutus ühtsest
mõistuspärasest korrast, millele alluvad nii loodus kui ka inimeste ühiselu. Seaduskorra
tagamine, võistlev kohtupidamine ja orjanduslik-demokraatlik riigijuhtimine tõstsid
tähelepanu keskmesse loogilise arutluse, seaduste analüüsi, retoorikameisterlikkuse,
võistlevate tegevuskavade jms arendamise vajaduse. Kujunesid teoreetilise mõtlemise olulised
mõisted nagu logos, seadus, substants, põhjus, ideaal jt.
Polise kooselu kõige täiuslikuma ja eneseküllase vormi otsimine oli paljude mõtlejate sihiks.
Tollane kreeklane samastas end oma polisega; mõtlejate jaoks oli polis ennekõike ühelt poolt
teataval viisil organiseeritud inimkooslus ning teiselt poolt inimeste loomupärase eluviisi,
eneseteostuse, keskkond