Maailmakirjanduse lühiülevaade
draamade headest tavadest, jubedad stseenid ja veri olid tavalised. Filosoofilised teosed
käsitlesid praktilist moraali. Seetõttu oli ta varauusajal hinnatud. Ta propageeris stoikude
ideid.
Oluline proosakirjanik oli Tacitus. Eelkõige oli ta oluline ajalooraamatute poolest: kirjutas
biograafiaid ja ka suuri teoseid. ,,Historia", ,,Annaalid". Ta üritas küll olla erapooletu, kuid
ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga.
Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust. Martialis kirjutas epigramme, mis olid üsna
3
obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest,
isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda
kesk- ja barokkajal.
Vaskne ajajärk (1306. saj)
Apuleius, Suetonius, Ausonius, Claudianus, Augustinus, Boethius
Antiikkirjanduse langus. Pöörduti tagasi vanade tunnustatud autorite poole. Ilmnes kristlik