Eesti suuline keel ja suhtlus
Erinevad keelekasutuse teooriad ja
kookonnad aga annavad eri kontekstiliikidele erineva kaalu ja tõlgendavad nende suhteid
erinevalt.
Kõik eelnevad nähtused olid toodud välja lähtudes seisukohast, et sealsed keelelised valikud
on ebateadlikud. Mõnel juhul kõneleja ei saagi teisiti valida, mõnel juhul on tegu
ebateadlikult kujunenud suhtlusnormidega jne.
Nende kõrval on alati olemas ka teadlikud keelelised valikud, millie juhtijaks on ühiskonnas
omaks võetud stiili- või retoorikaideaalid ehk arusaamad selle kohta, kuidas tuleb midagi
ütelda.
On registreid, kus teadlikke ideaale praktiliselt ei ole. Selline on nt argisuhtlus. Selle tõttu
keskendub inimene seal väga vähe sellele, kuidas ütelda. Avalikus suhtluses on esmalt üks
üldine ideaal: seal on tugevam kirjakeelsuse press ja seetõttu järgitakse seal enam kirjakeele
norminguid kui argisuhtluses. Teiseks on avaliku suhtluse eri variantides omad ideaalid, nt
ajakirjanduses või ilukirjanduses.
annaabi.ee 
