Närvisüsteemi biloogilised alused
Sünaps on elektriline või keemiline. Impulsi levik: Elektriline sünaps- närviimpulss
antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule, kuna närvirakud on nii
tihendalt seotud. Keemiline sünaps väikese sünaptilise pilu tõttu elektriline signaal ei
levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse
pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks. Piisa hulga mediaatori
seostumisel teise raku pinnal oleva reteptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata
rakus tekitab mediaator närviimpulsi , kuid aktiivses rakus impulssi edasi ei kanta.
6. Nägemismeel
Meeleelundiks on silm mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed asuvad
võrkkestas. Silma optilise süsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha.
Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma
langeva valguse hulka.
Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust