Vees ja pohjal jareldusi mineviku kohta, mis omakorda aitab ennustada voolusangi pohjas olevate settivate osakestega toimub kaks tulevikus asetleidvaid geoloogilisi protsesse. Keemiline erisuunalist protsessi: 1) settimine -raskusjou mojul langevad okeanograafia uurib merevee keemilist koostist, reostust ja selle holjuvad osakesed teatud kiirusega voolusangipohja suunas, 2) likvideerimise voimalusi. Bioloogiline okeanograafia on teadus resuspensioon -voolusangi pohjas olevad osakesed tommatakse mereelustikust. Tavaliselt tuntakse seda osa okeanograafiast holjuvasse olekusse,kui pohja lahedal on vee liikumise kiirus merebioloogiana. Laanemere uldandmed:Laiubkirde-edelasihis, kriitilisest vaartusest suurem. Inimtegevused, mis avaldavad 13 laius-ja20 pikkuskraadipiires;Pohja-lounasuunason ule1500 moju rannikule: Suvendustood (sh kaevandustood); km, laane-idasuunasumbes650;Pindala412000km
laine periood, pikkus ja kõrgus muutuvad. Samasuunalise hoovuse puhul, mille kiirus on u, peab perioodi samaks jäämisel kehtima seos: T = L 0/c0 = L/(c+u). Seega laine pikkus peab suurenema ja energia jäävuse seisukohalt peaks laine kõrgus vähenema. Vastassuunalise hoovuse puhul aga laine pikkus väheneb ja laine kõrgus kasvab. settimine - raskusjõu mõjul langevad hõljuvad osakesed teatud kiirusega voolusängi põhja suunas,resuspensioon - voolusängi põhjas olevad osakesed tõmmatakse hõljuvasse olekusse, kui põhja lähedal on vee liikumise kiirus kriitilisest väärtusest suurem. Madal rannikumeri on tugevalt mõjutatud tuulelainetest, mis laineharjade murdudes tekitavad rannalähedasi hoovusi ning erodeerivad merepõhja ja rannajoont. .
põhjavesi kogu allpool maapinda küllastumusvööndis olev v, mis on otseses kokkupuutes mulla või mulla aluskihiga Qsan vooluhulk, mis on vajalik tagada allpool paisu. rannikuv pinnav maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel merepoolse lähtejoont, millest mõõdetakse territoriaalvete ulatust, lähimast punktist, ning mis võib vajaduse korral ulatuda siirdevete välispiirini Regulaator- seade, millega saab reguleerida veetaset veehoidlas. Resuspensioon- madalas järves keerutab tuul põhjast setteid üles, nii et ei ole vahet, kas reostus tuleb jõest või põhjasetetest, vesi on ikka sogane. Sidegraafik- iseloomustab järve vee hulga ja taseme vahelist seost. siirdeveed jõesuulähedased pinnaveekogud, mille v on mere läheduse tõttu osalt soolane, kuid mida mageveevool tunduvalt mõjutab soo ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaan ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana Suubla- vee suubumise koht
tõstab pH, suureneb Fe võime P siduda*tarbivad veest P, tekib kontsentratsioonigradient vee ja sette piiril *umbes pool surnud vetikarakkude fosforist satub rakkude koostises settesse. Makrofüütide osa fosforiringes - assimileerivad fosfaate --- P hulk vees langeb -- P surnud taimede lagunemine --- P; fotosüntees tõstab pH sette pinnal --- P; vähendavad turbulentsi; anaeroobsed tingimused --- P; resuspensioon ja P difusioon takistatud --- P; omastavad toiteaineid pigem settest kui veest; mõju sesoonne --- taimed neelavad P intensiivse kasvu ajal, P vabaneb sügisel ja talvel N/P suhe, limitatsioon - Fosforilimitatsioon tekib, kui molekulaarne N:P > 20:1. Suurtes madalates ja häguse veega järvedes varjutab valguslimitatsioon P- limitatsiooni Limitatsioon võib olenevalt rakkude jagunemise staadiumist ja valgustingimustest või temperatuurist erineda 2-4 korda, samuti on see ka liigiti erinev
annaabi.ee 
