kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37) 1961 maailm suurim pomm (Tsar Bomba, 50-100MT) 6681 strateegilist tuumalõhkepead (2007) INGLISMAA 1950. aastal lisandus maailma kolmas uus tuumariik Suurbritannia. ( Hurricane aatomipomm) Suurbritannia oli esimene, kes laskis 1966 vette raketiallveelaeva, ning mis kandis nime ,,Resulution". 300 tuumalõhkepead ( 2007) PRANTSUSMAA 1960. aastal lisandus neljas tuumariik milleks oli Prantsusmaa. (Gerboise Bleue aatomipomm) 1968 veisinikpomm (Operation Canopus) 350 lõhkepead (2007) Ülevaade ja võrdlus USA-l oli 1961. aastaks 24126 tuumalõhkeseadet. Nõukogude Liidus aga 2500 tuumalõhkeseadet. Suurbritannial oli viiskümmend tuumalõhkeseadet. Prantsusmaal oli ainuke aatomipomm 1982. aasta lõpuks oli USA teostanud 683 tuumaplahvatust Nõukogude Liit 468 tuumaplahvatust.
Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s algas 1950 aastate keskel allveelaevaraketi väljatöötamine. 1950. aastal lisandus maailma kolmas uus tuumariik Suurbritannia. Inglased lõhkasid esimese aatomipommi viiendal oktoobril 1952. aastal. Nende esimene vesinikupomm lõhkes kaheksandal novembril 1957. aastal. Suurbritannia oli esimene, kes laskis viieteistkümnendal septembril 1966 vette raketiallveelaeva, ning mis kandis nime ,,Resulution". 1960. aastal lisandus neljas tuumariik milleks oli Prantsusmaa. Nende esimese aatomipommi katsetus toimus kolmandal veebruaril 1960. Aastaks 1961. oli maailmas juba neli tuumariiki. USA-l oli 1961. aastaks 24126 tuumalõhkeseadet. Nõukogude Liidus aga 2500 tuumalõhkeseadet. Suurbritannial oli viiskümmend tuumalõhkeseadet. Prantsusmaal oli ainuke aatomipomm, mille nad esimesel katsetustel kolmeteistkümnendal veebruaril 1960 aatomiteks lasksid ja nende esimene
tesquieu klassikaliste ideedega. Nii arvatakse mõnedes käsitlustes näiteks täitevvõimu alla kõik see, mis jääb seadusandlikust ja kohtuvõimust üle.*18 Enamik rahvusvahelisi standardeid lubab prokuratuuri kui institutsiooni kuulumist täidesaatva võimu hulka koos sellega kaasnevate riigiehituslike põhimõtetega (nt hierarhiline ülesehitus) ning keskendub Arvutivõrgus: https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=376859&Site=CM; Resulution „Strengthening the rule of law through improved integrity and capacity of prosecution services“. Adipted at the17th session of the U.N. Commission on Crime Prevention and Criminal Justice (Vienna, 14-18 April 2008). Arvutivõrgus: http://www.iap-association.org/ressources/ UN_Resolution__IAP_Standards_draft_as_approved[1].pdf; 18.11.2009 Euroopa kohtunike konsultatiivkomitee ja Euroopa
annaabi.ee 
