EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA
täielikult oli too neid kasutanud.
c) Ajalooteaduse metodoloogia areng. Tuleb näidata, millised olid ajaloolise materjali mõtestamise
võtted, kuidas mõisteti ajaloosündmuste põhjusi ja olemust, milline oli mineviku käsitlemise
filosoofiline alus. Nt Maailmapilt on oluliselt muutunud kui 10,50,100 aastat tagasi. Nt
enne/pärast I ms või II ms.
d) Ajalookontseptsioon. On ajalooteaduse peamisi resulataate ja selle avamine ongi
historiograafilise käsitluse põhieesmärk. Ajaloofaktid seostatult võetuna kujundavadki endast
teaduslikku kontseptsiooni.
3
Võttes historiograafilise analüüsi lähtekohaks elu küsimused teadusele, peab lõpptulemuseks olema
selle vastuste analüüs, mille üks või teine teadlane, koolkond või teadussuund oma kontseptsiooniga
elu küsimustele andis.
annaabi.ee 
