Samal ajal oli saarelääne piiskopkond taanlaste võimu all. Kõik riigid olid huvitatud riigid olid huvitatud kaubandusest läbi eestimaa. Liivi sõja ajal vahetusid valitsejad tihti, põhilisteks valitsejateks oli Poola kellele kuulus üleväina liivimaa, rootslased,kellele kuulus tallinna ning taani,kellele kuulus saarelääni piiskopkond. 1701a. Toimus Põhjasõda, kus venelased hõivasid eesti ala ning purustasid kõik oma teele ette jäänuid. Taastasid restutsiooni,see tähendab mõisad lähevad tagasi erakättesse, venelaste eemärk oli võita aadlike poole hoidu, neil oli nüüd rohkem õigusi kui eales varem. Põhilisteks mõisniketeks oli baltisakslaste järeltulijad. Ka veneajal olid kehtestatud talupoja maksud, talupoegade suhtes midagi eriti ei muudetud välja arvatud see, et oli kohustuslik venekeele selgeks õpimine, eesti jaotati kaheks kubermanguks: eesti ja põhjaLäti kubermanguks. Ka vene ajal juhtisid eestid raed, eesti varustas
valitsusnõunikku. BALTI ERIKORRA PLUSSID JA MIINUSED +Tõkkeks venemaa ja baltikumi vahel +Aitas säilitada siinse maa kultuuriomapära, välistas kolonisatsiooni, võimaldas tihedamaid sidemeid lääne-euroopaga, tagas kiirema arengu võrreldes muu venemaaga. +säilis linnade omavalitsus -Suruti maha eestlaste õigused -baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes, eestlasi hoiti oma valitsusorganitest eemal. Et võita Balti aadli poolehoidu, viis Peeter I läbi restutsiooni, see tähendab reduktsiooniga(mõisate riigistamine) äravõetud maade tagastamist endistele omanikele. Balti erikord kehtis kuni 1783 aastani.
annaabi.ee 
