KASVATUSE KLASSIKA
Õpetajate võimalused mõjutada
õppekava struktuuri ja sisu olid väikesed. Ei mõjunud ka informaalse kooli juhtiva teoreetiku
A. Kelly (1989) hoiatus, et ühtne riiklik õppekava viib paratamatult selleni, et osa õpilastest
muutub rahulolematuks ja võõrandub koolist.
Peaminister John Majori (tuli võimule nov. 1990) ajal läbiviidud riikliku õppekava arendustöö
üheks uueks eesmärgiks seati kultuuriväärtuste restauratsioon (cultural restorationism), kus
võtmekohal oli rahvuse keel ja identiteet. Kasvatus, perekond ja riik püüti ühendada Inglise
ühiskonna traditsioonilise väärtusmaailmaga, õppekava tuumaks seati inglaslikkus ning
traditsioonilised õpetusvormid.
Informaalne kool ja lapsest lähtuv pedagoogika, mis jättis unarusse teadmiste andmise ja
idealiseeris tundeliselt lapsepõlve, sai jätkuvalt terava kriitika osaliseks. Back to basic