EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED
Argipäevane kasin ja üksluine
menüü vaheldus pidu- ja pühadelaua märksa mitmekesisemate roogade ja paremate
paladega. Just pidulaua kaudu jõudsid uuendused - toiduained, valmistamisviisid, söögid -
ka igapäevamenüüsse.
Valdavalt just baltisaksa köögi kaudu jõudis eestlasteni Euroopa kokakunsti areng ja
innovatsioon. Samas võtsid kohalikud sakslased vastu eestlaste toidukultuuri mõjutusi.
Oma osa on olnud ka vene mõjudel, mis jõudsid Eestisse kaupmeeste, kokkade, aednike
ja restoranipidajate vahendusel. Nende kultuuride koosmõjul ongi kujunenud Eesti köök.
Eesti tähtsaim toit oli hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja
elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba
hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama - keedetud, kuivatatud ja
jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi ka hapupiimaga. Eesti talurahva
toidusedelis olid haruldased munatoidud
annaabi.ee 
