Tiit Lauk humanitaar
aastal
(Saan 2006: 58). See viitab otseselt svingiajastu kõlaideaalide rakendumisele Tallinna
džässilikes tantsuorkestrites, mida kinnitab ka A. Mutsu (1999, 6: 23).
Tallinna restoranide ansambleid vaadeldes hakkab silma koosseisude suurem mitmekesisus
juhumänguorkestritega võrreldes: esines nii 3-liikmelisi (Estonia Punases saalis), 4-liikmelisi
(Four Swingers Draamakeldris) kui ka 9-liikmelisi (The Murphy Band Estonia Valges saalis)
koosseise. Kõige sagedamini esines restoraniorkestrina 5–7-meheline koosseis, mis võimaldas
juba mitmehäälsete seadete mängimist ja oli majanduslikult otstarbekam. Kuna restorani-
orkester ei saanud oma töö spetsiifikast tulenevalt pühenduda vaid ühes stiilis muusikale, pidi
83
S. Phillips ei kommenteeri neid stiilinimesid lähemalt. 1920. aastail oli USA-s ja mitmel pool Euroopaski (nt
Soomes) valitsevaks tantsumuusika stiiliks diksiländ, Inglismaal seevastu säilitas juhtpositsiooni väljapeetum