Tiit Lauk humanitaar
ridadesse, päris paljud aga leidsid võimaluse mobilisatsioonist kõrvale hoida.
3.6.2. Džäss Eestis Saksa okupatsiooni ajal
Ehkki augustis 1941 eksisteeris isegi Eesti Draamateatri (!) jazzorkester J. Pori 160 taktikepi all
(Ojakäär 2003: 128), algasid Saksa okupatsiooni ajal džässmuusikute jaoks hoopis keerulisemad
ajad – koos juudisoost heliloojate loomingu mängukeeluga oli ametlikult keelatud ka džäss kui
entartete Musik (mandunud muusika). Selles suhtes oli restoranimuusikute elu pisut kergem –
seda valdkonda oli keerulisem kontrollida ja seetõttu sai vahel sekka mängida mõnegi endale
meelepärase loo (Ojakäär 2003: 279), kontsertide kavad tuli aga kirjalikult gestapole kinnita-
miseks esitada (ibid., 292). Suur osa muusikuid leidis rakendust siis valitsevaks kontserdi-
vormiks muutunud Bunter Abend (kireva kavaga) kontserdi truppides. Need olid midagi
nõukogudeaegsete estraadikontsertide sarnast, kus ühel kontserdil esinesid nii ooperilauljad,