Toitlustuskorralduse teadusartikkel
ei mõjuta ainult lõpptarbija poolt pakutav teenus, vaid ka teenuse pakkumise protsess,
mida sisaldab ka ooteaeg. Arvestades neid negatiivsed tagajärgi peavad restoranijuhid
mõtlema välja tõhusad meetodid, et vältida pikka ooteaega. Kliendil on kolm
söögikogemuse etappi: esimene ehk eelprotsess, mis seisneb teenuse osutamisele. Teine
etapp on protsessi käik, mis osutub teenuse käigus. Kolmas on protsessi järgne etapp,
mis toimub pärast teenuse osutamist. Sellised etapid võimaldavad restoranijuhtidel
kindlaks teha, millises etapis tuleb teha rohkem jõupingutusi ja suurendada
kliendirahulolu ning käitumist. Tihtipeale igavus ja aja teadlikkus on omavahel
ühendunud mõisted. Kui kliendil on toitu oodates igav ja ümberringi ei toimu midagi
põnevat, siis tihtipeale jälgib ta pingsalt aja möödumist. Kliendil, kellel on põnev ja
ümberringi toimub midagi huvitavat, siis ooteaeg kulgeb palju kiiremini vastavalt
Zakay'i (1989) mudeli paigutusele.
Uurimuse eesmärk: