relatiivne) vaesus, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam, sotsiaalmajanduslikust ebavõrdsusest tingitud vaesus. On tõsi,et suhtelise vaesuse kontseptsiooni puhul tuleb arvestada vähemalt kahe ohumomendiga. Esiteks kuulutades vaesteks näiteks 1/5 kõige vaesemaid peresid mõnes riigis, kus elatustase kiiresti tõuseb, oleksime varsti olukorras kus ,,vaesed" sõidavad ringi uute limusiinidega, elavad villades ja käivad kallites restoraanides söömas. Teiseks jõukamate riikide madalaima sissetulekuga sotsiaalsed kihid elavad ikkagi jõukamalt kui vaeste arengumaade keskmised elanikud. Suhteline vaesus määratakse leibkondade sissetulekute võrdlemise teel ühiskonna teatud keskmise tasemega ning see iseloomustab sissetulekute jaotust ühiskonnas. Suhtelise vaesuse määr, s.t. suhtelise vaesuse piirist (SVP) allpool paiknevate leibkondade osa on väike siss, kui
kasvuhoones tööga. Hooajast sõltuvusest neid võib olla ka vähem. Tööpersonali saab värbama Mustvee elanikest, seal hulgast ka vanemklasside õpilastest, sest nad otsivad alati suvel tööd. Meie toodangu tarbijad on inimesed, kes eelistavad kodumaiset toodangut, vegetaarlased, need, kes tahavad lahjaks jääma, sest kurk on väga dieetiline toode, need, kes paastutavad. Hulgiga kurke võtavad hulgiturul, kauplustes, restoraanides, hulgibaasidel, konservitehastel. Osa toodangust müüme kokkuostjale, kes viib seda Tallinnasse hulgiturule ja baasidele, osa hankime restoranidele ja kauplustele. Jõhvi ja Tartu turudel on meil ka müüjad, kes müüvad kurke jae. Kurkide peale on alati suur nõudlus ja realiseerimisega suuri probleemi tekkida ei pea, kui turustuskanalid on pidevad. Kuna see tootmisharu on täiuslikul konkurentne, ettevõtte ei saa väga hinna mõjutada.