Eesti uusaeg (1710-1900)
Kroonumõisaid hakati väiksemaks
tükeldama. Saaremaal on väga suur kroonumõisate osakaal. Eramõisaid ja
kroonumõisaid mõlemaid seal umbes 50%. Rüütlimõisate talupoegi oli 70,1%.
Kroonutalupoegi 26%. Kroonumaavaldus on Saaremaal kogu aeg olnud stabiilselt
suur. Kui Eesti- ja Liivimaal toimub järk-järguline restitutsioon, siis Saaremaal leiab
aset vastupidine protsess kroonumaavalduste protsent pidvalt kasvab ja saavutab 19.
sajandi algul oma haripunkti.
Mitmed restitutsiooniprobleemid jõudsid ka valitsevasse senatisse, Peterburgi.
Kõige lihtsamad olid need küsimused, mis olid seotud riigistatud mõisatega. Kuid
Rootsi riik oma rahahädas mitmed endised eraomandis olnud mõisad anti panti,
tekkisid pandimõisad. Pandi oli saanud hoopis eraldiseisev inimene. Pandimõisate
25
küsimus läks keeruliseks ka seetõttu, et pandimõisate uued elanikud ei olnud üldse