Eesti uusaeg (1710-1900)
õigeusk võiks siin maal levida, et ka vene kiriku tööle ei tehtaks takistust.
Senise kohtukorra säilimine kohtunikud pidid olema sakslased, menetlus pidi
toimuma vanal alusel. Siinsete provintside kõrgemate kohtuinstantside otsused
oleksid lõplikud (Venemaale edasi kaevata poleks pidanud saama, tegelikult siiski
said).
Kolmas küsimus puudutas mõisaid. Karl XII aja lõpul paljud mõisad riigistati. Nüüd
tunnistati mõisnikud taas oma mõisate omanikuks. Nimetatakse restitutsiooniks e
taastamiseks (käivitus Uusikaupungi rahu sõlmimise järel).
Kuberner pidi olema sakslane või rääkima saksa keelt. Asjaajamiskeeleks samuti
saksa keel.
Seisuslik-korporatiivse ja omavalitsusliku korra püsimajäämine.
Liivimaa rüütelkond lasi kinnitada Sigismund II Augusti kinnitatud privileegi 16.
sajandist, mida Rootsi võim ei olnud kunagi tunnistanud.
Nende kapitulatsioonidega loodi juriidiline alus Balti erikorrale.