VARAUUSAEG
piiratud. Habsburgide universaalmonarhia taastamist ei lubanud Prantsusmaa ja Rootsi vastuseis.
Wallensteini pakutud absolutistlikku riigireformi takistas vürstide vastupanu. Viimaste nõudel pidi
keiser Wallensteini väe laiali saatma, mis seadis ta taas sõltuvusse katoliku liiga vägedest.
Saksamaa täielikule rekatoliseerimisele seisid vastu protestantlikud vürstid. Nende sõjaline
lüüsaamine andis keisrile siiski tegevusruumi. 6. märtsi 1629 restitutsiooniediktiga nõuti pärast
1552. aastat (Passau leping) protestantismi pöördunud aladel katoliku usu taastamist.
Rootsi sõda. Uue jõuna sekkus Kolmekümneaastasesse sõtta Rootsi. Tõsiuskliku luterlasena polnud
kuningas Gustav II Adolfil sugugi ükskõik, kuidas lõpeb Saksamaal heitlus protestantide ja
katoliiklaste vahel. Rootsi sõtta astumist mõjutas ka soov kindlustada Rootsi ülemvõimu
Läänemerel, eriti selle lõunakaldal, toetudes Põhja-Saksa protestantlikele vürstidele.