Eesti kunst 1918-1940
Tänu jõukuse ja
spetsialistide arvu kasvule muutus hüppeliselt 1930.ndate lõpus keerulisemaks hoonete tehniline
lahendus ja sisseseade, tunduvalt professionaliseerum ehitiste kavandamine. Eriline tähelepanu
riigihoonete ehitamisele. Vaikivat ajastut iseloomustavad klassikast inspireeritud traditsioonilised
vormid, mis ehivad järjest uusi materjale ja tehnoloogiaid rakendavaid hooneid.
Vaikival ajastul kujundati välja tugev rahvuslik identiteet. Uued hooned olid Toompea, restaureriti
Kadrioru suvelossi.
Loomulikult oli kogu presidendi kantselei Pätsi näoga tellimuskunst. Kunstnikud nägid kurja
vaeva, ühendamaks esinduslikku ja rahvuslikku.
«Pätsi ajastule oligi iseloomulik, et kõik pidi olema ajalooline ja väärikas. Eesti ajaloos ju ei ole
midagi väga heroilist.
Nii segatigi rahvakunstist ja euroopalikust paleearhitektuurist kokku abstraktne segu, mis
esmapilgul mõjub suurejooneliselt, kuid tegelikult ei jutusta mitte millestki,» kõlab
annaabi.ee 
