Parthenon
Umbes 426. Aastal viidi Athena kuju kuhugi ära, võib-olla
Konstantinoopoli. Kuigi Parthenon oli kaotanud oma kuulsa jumalanna, jäi ta terveks.
Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moseena. Kaasajal on ta
suhteliselt halvas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni
püssirohulaona. 1687. a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus
hävitas suure osa seni väga hästi säilinud hoonest. Vaatamata restaureerimiskatsetele on
kahjustused praegugi näha. 1799-1802 eemaldas Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord
Elgin suure hulga säilinud marmorreljeefe ja kujusid, mis arvati olevat edasise hävimise
ohus ja vedas salaja Inglismaale. Ta müüs need Briti Muuseumile, kus need on ka praegu
vaatamiseks välja pandud.
Kasutatud kirjandus
1. Sirge, S. 2004. Ateena. Tallinn: Ilo
2. Cowan, H., Greenstein, R.,Hanna, B., Haskell, J., Howells, T., Malor, D., Phillips, J.,
Ranieri, T., Stiles, M
annaabi.ee 
