Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse
soorolli konstrueerimise muutunud aluste tõttu. Usu tähtsus vähenes tunduvalt, eriti
põlvkondade juures, kes said hariduse nõukogude perioodil. Võimude religioonivastase
poliitika mõjul kujunes uus representatsioon kristlusest (ja ka teistest religioonidest või
religioossetest maailmavaadetest) kui teisitimõtlemise võimalusest, kuid selle kandepind
oli väike.
1991-2010
Kuigi vaadeldava perioodi alguses pääses domineerima rahvuslik ideoloogia ja
restauratsioonipoliitika, millega kristluse positsioone püüti parandada, ei muutunud siiski
valitsev rahvuslik narratiiv ristiusu suhtes palju sõbralikumaks. Kristlus ei kujunenud
rahvusliku identiteedi osaks. Samas väärtustati seda siiski kultuurimälu säilitaja ja
kandjana.
Oluliseks peeti ka kiriku rolli traditsiooniliste usukommete ja moraalinormide talletajana,
kuigi suurem osa eestlasi ise on kristlusest eemale jäänud, see ei tundu tähtsana.