palju ning selle raha eesti võib arendada muud siseriiklikult olulist, kasvõi näiteks kultuuri. Olgem ausad, aga arvestades mida me selle 2% eest saame, pole mõtet nuriseda. Väike osa sisemajanduse koguproduktist enda kaitseks kulutada ei ole vastu taevast visatud raha. Lõppude-lõpuks arendame me selle summa eest ju siiski enda riiki ja meie endi julgeolekut. Vaikival ajastul tehtud otsused näitasid selget, et neutraliteedi väljakuulutamine ja kaitsele kuluvate ressurssie mujale suunamine edu ei toonud. Riigil polnud piisavalt jõude, et vastupanu osutuda. Hästi arenev majandus meid sel hetkel ei päästnud ja ilmselt ei päästaks nüüdki. Lõpetuseks võib selgelt öelda, et Eesti sugune väikeriik ei suuda ennast täiesti üksi välisvaenlaste eest kaitsta. Selleks on äärmiselt oluline kuuluda NATO sugusesse organisatsiooni, kuna paremat kaitsegarantiid hetkel meie jaoks lihtsalt ei eksisteeri.
Eestis kehtib alates 2015. aasta detsembrist standard EVS-EN ISO 14001:2015 Keskkonnajuhtimissüsteemid ja nõuded koos kasutusjuhistega. Üldeesmärk: organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine, mis on vabatahtlik protsess. Miks? Näidata, et nad arvestavad keskkonnaprobleemidega On osa organisatsiooni juhtimissüsteemist, mis Keskkonnajuhtimise põhistiimulid: Majanduslikud põhjused, riskide maandamine. Energia, vee, toorme ja muude ressurssie säästlik tarbimine ning korduskasutus aitab kulutusi kärpida ning uusi kokkuhoiuvõimalusi leida. Suhted ametkondadega. Ametkondade silmis positiivsel kohal. Avalikud hanked ja tarneahela juhtimine. Ettevõtted ja riigiasutused on hakanud nõudma tarnijatelt tõendeid tõhusa keskkonnategevuse kohta, nt ISO 14001 sertifikaadi või EMASi registreeringu olemasolu. Tarbijate nõudmised. Ettevõtte turuväärtus
annaabi.ee 
