INIMESE OSA AINERINGLUSES
kasvuhoonenähtus ja atmosfääri saastumine teiste põlemisjääkidega. Vedelad
fossiilküttused loovad naftareostuse ohu. Nende ammendumist saab pidurdada näiteks
energiasäästuga, taastuvate energiaallikate järjest suureneva kasutuselevõtmisega.
(Fossiilkütus 2011)
Mineraalsed ressursid on üks osa vundamendist, millele inimtsivilisatsioon on rajatud.
Kõik, mis ei ole kasvanud ega pärine veest tuleneb maapõuest, moodustades suure
enamuse meie ressursitarbimisest. Maavarade tähtsust on võimatu ülehinnata, ainuüksi
tavalise uue kodu ehitamiseks läheb vaja ~25 erinevat mineraali ning 400 tonni
täitematerjale, rääkimata siis autodest, elektroonikast või ka riietest või toiduainetest. Iga
Eesti elanik tarbib aastas keskmiselt ~13 t ehitusmaavarasid. Nende kaevandamine ei ole
kunagi varem olnud nii suure tähelepanu all, kui praegu. Hiljutine majandusbuum on
tõstnud nõudluse nende järele iseseisvusaja kõrgemaile tasemele. Selle katmiseks on
annaabi.ee 
