pk1 = k × po1 = 1,98 × 0,29 × 105 [Pa] kus k on rõhutõusu tegur kompressoris. pk p + pöh . j 1,98 105 + 1962 k = p0 = s p0 = 1,009 10 5 [Pa] pk on rõhk pärast kompressorit. Õhurõhk pärast õhujahuteid ressiivrisse jõudmisel: ps1 = pk1 p õh.j = 1,84 × 105 1962 = 1,82 × 105 [Pa] Õhutihedus ressiivris: ps1 1,82 105 s1 = = RTs 187 307 = 2,06 [kg/m3] kus R = 287 J/kg×kraad (gaasitegur); Ts = 273 + tmv + 20 (0C) = 307 [K] Et silindri täitetegur praktiliselt ei sõltu õhu parameetritest ressiivris, siis värske õhu mass silindris võrdub: 1 G1 = Vs t s1 × 1 +1,61 0,01 =1,85 [kg] Välisõhurõhu langusega liigõhutegur väheneb: G 1,85 = g G = 0,072 14,1 = 1,8 ,
komprimeeritud õhu ja küttesegu põlemisel tekkinud gaaside paisumise poolt tekitatud ja kolvile mõjuva jõu mõjul. Järelikult vastab kolvi see käik töötaktile. Kui kolvi ülemine äär töötakti lõpul (kontuurläbipuhke korral) avab väljalaskeaknad, algab ülerõhu mõjul töötanud gaaside väljavoolamine silindrist, mis kestab seni, kuni kolvi ülemine äär avab ka läbipuhkeaknad. Selleks momendiks on gaaside rõhk silindris langenud madalamaks ressiivris olevast rõhust, mistõttu värske õhk paiskub ressiivrist silindrisse ning algab silindri läbipuhumine ja täitmine värske õhuga. II taktSilindri läbipuhumine kestab niikaua, kuni kolb üles liikudes suleb oma ülemise äärega läbipuhkeaknad. Kui sulguvad ka väljalaskeaknad, algab silindrisse jäänud õhu komprimeerimine, mis kestab kuni kolvi jõudmiseni ülemisse surnud seisu. Järgneb uus töötsükkel.