Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
viletsus, halb elujärg Hüved, hea elu
Realistlik kirjandus räägib kultuuriloost (nt eestlaste silmad valutasid, sest neil olid hämarad ja
suitsused toad, sest korstnad ei tõmmanud). Ilukirjandusliku efekti saamiseks tihtipeale võimendati
kummagi vastanduva poole omadusi, et tuua paremini välja ebaõiglane vahekord, seega päris
tõepähe ei saa realistlikku kirjandust võtta. Vastandpoolte vahel tekkinud pinge sünnitas
frustratsiooni, vimma, ressentimenti, millest tulenes vägivald. Realistlikud narratiivid
kulmineeruvad ülestõusuga: ihaletakse paremat elujärge, kauneid mõisapreilisid jms. küla- ja
16
mõisasuhetes endis on ka hierarhia: külas on peremees ja perenaine, kellele alluvad sulased ja
saunamees; mõisas on mõisapreilid jt kõrgemad, kellele vastanduvad teenijad ning teenrid.