Eesti psühholooge
pliiatsit. Isegi nüüd, närviteaduste ajastul, ei pea uurija tingimata omama juurdepääsu kalli
tomograafi või mõne muu aju tööd jälgida lubava seadme juurde. Väga suur hulk andmeid on
vabavara ja avastuse võib teha analüüsides teiste kogutud andmeid. Ometi pole ta kunagi
olnud ainult teoreetik, kes paberi peal oma avastusi teeb, vaid eelkõige eksperimentaator.
Teadlase portree tundub seda respektaablim, mida kaugema ja mõistetamatuma asjaga ta
tegeleb. Ka siin rikub Endel Tulving tavakujutlust teadlasest, sest tema peamiseks
uurimisalaks on see, mis on igaühel ja mida igaüks meist tuhandeid kordi päeva jooksul
kasutab mälu. Kõige tavalisem igapäevane mälu, millele me päeva jooksul tuhandeid kordi
tugineme ja mille unikaalsusest pole meil tegelikult üldse aimu. Inimese võime ajas tagasi
rännata, meenutada ja taas läbielada mõnda varasemat kogemust on ainult inimesele omane
annaabi.ee 
