KRIMINOLOOGIA EKSAMIKS
süüteo toimepanemiseks, ei pane seda toime, kartes võimalikku karistust, mis
teole järgneb.
3.
Need, kes panevad toime süüteod, hoiduvad raskemate süütegude
toimepanemisest, et vältida rangemaid karistusi.
4.
Karistamise praktika mängib olulist rolli luues, edasi andes ja tugevdades
inimeste negatiivseid hoiakuid õiguserikkumiste suhtes (Honderich 1989: 52).
Karistus kui resotsialiseerimine
}
Karistust resotsialiseerimisena rakendatakse eesmärgiga inimest parandada
(resotsialiseerida) ehk tahetakse, et inimene tuleks tagasi ühiskonda võrdväärse
õiguskuuleka indiviidina.
}
Karistus on õigustatud, kuna sel moel õnnestub vähendada potentsiaalsete
õigusrikkujate hulka, ja sel moel vähendada ka kuritegevust.
Honderich kirjeldab resotsialiseerimise doktriini kolme eeldust:
}
Kõikidele õiguserikkujatele, välja arvatud vaimuhaiged, on iseloomulik isiksuse
annaabi.ee 
