Fenoolidega kaasnevad probleemid Eestis ja Läänemeres Fenoole leidub puu-, põlevkivi- ja kivisöetõrvas. Varem saadi fenoole kivisöetõrvast, aga praegu valmistatakse neid enamasti sünteetiliselt, mistõttu nende tootmise käigus satub fenoole looduskekskkonda. Põlevkivitööstuse põhjustatud reostus on suurel määral seotud fenoolide sattumisega keskkonda. Põlevkivi utmisel vabanevad kresoolid, resortsiinid ja mitmed teised fenoolsed ühendid. Osa neist läheb otse heitvette, osa uhutakse sademete poolt välja tuhamägedele. Kõige suurem fenoolireostuse probleem on Kirde-Eestis. Eesti veekeskkonnas on siiani määratud järgmiseid veekeskkonnale ohtlikke aineid ja nende ainete rühmasid: raskmetallid, fenoolid, alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, polüaromaatsed süsivesinikud, lenduvad orgaanilised ühendid jt. Varasematesse veekeskkonnale ohtlike ainete
looduskeskkonda. Ühehüdroksüülsed fenoolid on tugevad närvimürgid, mis imenduvad läbi naha. Mitmehüroksüülsed fenoolid on erineva toksilisusega, kuid võivad tekitada ka nahahaigusid. Fenoolid suures konsentratsioonis mõjuvad söövitavalt. Fenoolid kahjustavad loom ja taimorganime. Fenool on kõige vanem Euroop meditsiinis kasutatud antiseptic, kuid nüüdseks leiti ohutum vahend. Põlevkivi utmisel vabanevad kresoolid, resortsiinid ja teised fenoosled ühendid. Osa läheb heitevette ja need tekitavad keskkonnaprobleeme. Fenoole leidub kõikides kehavalkudes ja taimeorganismides. Fenoole sünteesivad nii taimed kui ka bakterid. Fenoolse iseloomuga on palju taimseid värvaineid. Taimedes esinevad need glükoosisidedena, neid nimetatakse antotsüaanideks. Need on punased, sinised, violetsed, annavad sarnase värvi lehtedele ja viljadele.
annaabi.ee 
