ülemtoonid –, mis on põhitoonist täisarv korda suuremad. Kõnehääl – häälikute laad tuleneb resonantsidest ehk formantidest – häälekurdude tekitatud võnkumine jõuab resonantsiõõntesse (neelu-, suu- ja ninaõõs ehk F 1, F2 ja F3). Resonants on kaasavõnkumine, nt i ja u hääldamisel tekib õhusammas, mis muudab kuju ja millel on oma võnkesagedus, mis jõuab ruumi, kus on sagedused, mis ühtivad ruumi omavõnkesagedusega, mis võimenduvad ehk resoneeruvad, st algab kaasavõnkumine, aga need, mis ei ühti, sumbuvad – seega tekivad erinevad resoneerumised ehk resonandid. Resonantsi tõttu tajume i- ja u-häälikud eri laadi häälikutena. Spektrogramm – tuvastab põhitoone (kitsaribaline) ja ülemtoone. Kitsaribaline spektrogramm = riba, mida hääl läbib, laius on 30–50 Hz, mida filter filtreerib. Aeg 0,03–0,04 s. Riba tumedus näitab võnkumise intensiivsust.
Ei nõrgene eriti levides, kuid paindub – tungib kõikjale. Infraheli allikad: Vulkaanipursked Maavärinad Tormid Reaktiivlennuki “Concorde“ mootor Sõiduauto kiirusel 100 km/h Mootorrataste, kopterite, lennukite ja rakettide liikumine Laeva mootor Tuule puhumine üle lainete Infraheli mõju organismile: Väsimus, iiveldus, unisus, hirm, ärevus, reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemine. Siseelundid resoneeruvad IH (omavõnkesagedus 3-12 Hz). Raskesti avastatav, kuna ei neeldu – mikrofonid ei kuule. IH kaasneb akustilise piirkonna müra. Infraheli positiivsed küljed: Maavärisemise eelne hoiatus – seismograaf Teatrietendused (R. Wood), kontserdid (Tištšenko 4. sümfoonia, IH 11 Hz, infrageen) Killustiku pesemine savist, liivast jm. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis on seletatavad aine osakeste liikumisega.
Kui sundiva jõu sagedus on ligilähedane süsteemi omavõnkesagedusele, siis osutub võnkuv süsteem eriti vastuvõtlikuks välisjõule ning tekivad suure amplituudiga võnkumised. Seda nimetatakse resonantsiks. o Vibratsioon väikese amplituudiga mehhaaniline võnkumine, värisemine. >2 Hz algab organite resonants, 5 Hz, 9 Hz resoneeruvad neerud, 20 Hz resoneerub pea õlgade suhtes. Kõige ebasobivamaks loetakse sagedusi alla 12 Hz, eriti 4-8 Hz. · Lainevõrrand. o Laineks nimetatakse ruumis levivat võnkumist. Üksikud keskkonnaosakesed piirduvad liikumisega tasakaaluasendi ümber. Pikilained, ristlained. o Lainevõrrand: z(t) = a cos 2 ( - ) , T-periood, a-amplituud, -laine pikkus. · Energia levimine lainega. o I = ½ a² ² u , -ringsagedus, u-laine levimiskiirus
annaabi.ee 
