FONEETIKA konspekt
Tagavokaalidel on üksteisega suhteliselt lähestikku esimene ja teine formant.
Bark – psühhoakustilise skaala ühik.
Tagavokaalidel F2 ja F1 lähestikku, eesvokaalidel F2 ja F3. Mida kõrgem keeleseljatõste, seda
väiksem F1 väärtus. Mida madalam vokaal, seda suurem F 1 väärtus. Mida eespoolsem on vokaal,
seda kõrgem on F2 väärtus.
Konsonantide hääleallikad on häälekurrud. Nende hääldamisel tekib resonants. Resoneerumisel
on võnkumine väiksema intensiivsusega, ribad on heledamad. Mida tumedam, seda intensiivsem
võnkumine.
Hääleriba – spektrogrammi allosas olevad piki triibud, mis viitavad helilisusele. Nende järgi
tuvastame nt helilisi klusiile. Palataliseerumisel on F 2 väärtus suurem. Poolvokaalse r-i puhul
stabiilsust ei teki, hambasompudel ei teki sulgu.
Helitutel konsonantidel puudub formantstruktuur. Hääleallikas on mujal. Kõnetrakti mingisse kohta
tekitatakse sulg või ahtus