FONEETIKA konspekt
võnkumine jõuab resonantsiõõntesse (neelu-, suu- ja ninaõõs ehk F 1, F2 ja F3). Resonants on
kaasavõnkumine, nt i ja u hääldamisel tekib õhusammas, mis muudab kuju ja millel on oma
võnkesagedus, mis jõuab ruumi, kus on sagedused, mis ühtivad ruumi omavõnkesagedusega, mis
võimenduvad ehk resoneeruvad, st algab kaasavõnkumine, aga need, mis ei ühti, sumbuvad –
seega tekivad erinevad resoneerumised ehk resonandid. Resonantsi tõttu tajume i- ja u-häälikud
eri laadi häälikutena.
Spektrogramm – tuvastab põhitoone (kitsaribaline) ja ülemtoone.
Kitsaribaline spektrogramm = riba, mida hääl läbib, laius on 30–50 Hz, mida filter filtreerib. Aeg
0,03–0,04 s. Riba tumedus näitab võnkumise intensiivsust.
Filtriks võib nimetada kõnetrakte, mille kuju annab erineva kõlaga häälikud.
Põhitoone võib välja lugeda ka liitlainest või põhitoonianalüüsi abil.