Füüsikaliste omaduste poolest jagunevad helineelavad materjalid poorseteks ja resoneerivateks. Tüüpilised onklaas- või kivivillast tooted, mis absorbeerivad heli eelkõige keskmistel ja kõrgetel sagedustel. Madalamatel sagedustel on nende helineelde omadused väiksed. Selle suurendamiseks paigaldatakse poorsed materjalid jäigast alusest (sein, lagi) õhuvahega. Tüüpiline resoneeriv helineeldur on õhuke plaatmaterjal (puit, kips jne), kui seda paigaldatakse jäigale alusele õhkvahega. Plaatmaterjal summutab madalaid sagedusi, olles muudel sagedustel valdavalt helipeegeldav. Et suurendada plaatide helineelduvust keskmistel ja kõrgetel sagedustel, kasutatakse perforeeritud plaate, mille taha paigutatakse poorne materjal või õhuke kile. 10. Kuidas arvutatakse piirde mürakindlust
Absorbtsioonivõime sõltub heli sagedusest. 36. Millised puidu liigid on väga head akustiliste omadustega ja sobivad muusikariistade toomiseks? Milline puiduehituslik eripära on siin oluline? Kuusk, mägivaher, grenadille. Eriti ühtlase struktuuriga (aastarõngaste laius piirides 1...4 mm). Kontsertklaverite puhul kitsa sügispuiduga (kuni 20% aastarõnga laiusest), muude muusikainstrumentide puhul 30% sügispuidu aastarõnga laiusest. Kui heliallikas lähedale asetada resoneeriv puidupind, siis võimendub heli seal peegeldumise teel ilma moonutusteta. 37. Mida tuleks teha helipuiduga, et saada stabiilsemate resonantsomadustega kõlalaudu? Resonantspuidu kestev säilitamine (~50 aastat) võimaldab saada stabiilsemate resonantsomadustega kõlalaudu. Nähtust seletatakse hemitsellulooside lagunemisega kestval hoidmisel. 38. Millised välised mõjurid muudavad puidu värvust? Nimetage 3 Kliima: valgus, temperatuur, niiskus. 39