saa resonantsvaheldite sagedust reguleerida juhtimissüsteemi seadesignaaliga. Resonants- vaheldite puhul kasutatakse rööp- ja jadaresonantsil põhinevaid lülitusi, samuti ka nende kombineerimisel saadud segaresonantslülitusi. Resonantsvaheldite peamine rakendusala on elektrotermia, kus neid kasutatakse induktsioon- kuumutusseadmete toiteks. Samuti sobivad nad mikrolaineahjude ja ultraheliseadmete toiteks, kus vajatakse kõrgsageduslikke, kuid mittereguleeritavaid toiteallikaid. Kui resonantsvaheldi väljundisse lülitada alaldi, siis saadakse alalispinge resonantsmuundur. Sagedusmuundur ühendatakse toitevõrgu ja mootoriga mitmesuguste aparaatide abil. Üks võimalik lülitus on näidatud joonisel 4.42. Lisaks mootorikaitselülitile (sulavkaitsmetele) ja kontaktorile lülitatakse ahelasse toitevõrgu kaitseks kommutatsiooiprotsessidest tingitud häirete eest drossel ning raadiosageduslik võrgufilter. Neist esimene kaitseb võrku
Alates hetkest t3 muutub kondensaatori pinge polaarsus. Tänu nullvoolu lülitamisele jäävad lülituskaod väikeseks, kuigi lülitussagedus võib märkimisväärselt kasvada. Poolsild-, keskväljavõttega- ja täissild nullvoolulülititega resonantsvaheldite elektrilised skeemid on toodud joonisel 1.16, a, b, c. Erinevalt rööpvahelditest ei kahane resonantsahela kondensaatori pinge nullvoolu viite vältel, kuid koormusvool on siin katkev. Jada-rööp nullvoolulülititega resonantsvaheldi skeem ja pingete ning voolude ajadiagrammid on näidatud joonisel 1.16, d, e. Alates hetkest, kui transistor VT1 sulgub, läbib vool dioodi VD2. Kui vool kahaneb nullini, hakkab kondensaator tühjenema ning järgnevalt läbib vool transistori L L + + C C
annaabi.ee 
