Mõned maskid oli aga kahepoolsed ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Olid ka fantastilised näokatted herilased, konnad jne. Lisaks eelnevalt loetletud eelistele esines maskidel üks puudus. Nimelt tegid nad võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel. Seega tuleb tõdeda, et tänapäeval kõrgelt hinnatud miimika polnud rakendatav antiikses teatris. Kõik sõltus vaid näitleja sõnadest ja häälest, mis kostsid paremini tänu suuavadele ning resonaatoritele. Kuna lava asus publikust suhteliselt kaugel, siis tagumistel ridadel istuva vaatjaskonna nägemuse soodustamiseks kasutati nn koturne. Need olid poole meetri kõrgused, seest õõnsad ning kõrgete kandadega jalanõud, mis suurendasid näitlejate kasvu. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Esinejate kostüümid vastasid näidendi laadile. Komöödiategelased kandsid enamasti lühikesi riideid ja paljudes lavastustes nahast fallost ehk suguliiget.
joonisel 13. Elektronid, mis liiguvad positiivselt laetud anoodi segmendi poole saavad suurema tangentsiaalse kiirenduse, kui need mis liiguvad negatiivselt laetud anoodi segmendi poole. Ühtede elektronide liikumine anoodi poole ja teiste liikumine katoodi poole erineva kiirusega tekitab neljakodaralise ratta, mis pöörleb nurkkiirusega 2 segmenti ühe vahelduvvoolu võnkega. Selline faasi suhe võimaldab kodara otstel pidevalt edastada energiat resonaatoritele tagades nii võngete sumbumatuse. Joon 14 Elektronide kodarik Energia ülekandmine vahelduvvoolu väljale Elektriväljas liikuv elektron, sõltuvalt liikumise suunast välja suhtes, kas võtab väljalt energiat ja saab kiirenduse või aeglustub ja annab energiat väljale. Elektron, möödudes resonaatori avast, annab osa energiast resonaatorile ja kui ta lõpuks jõuab anoodile, on ta kogu oma saadud energia ära andnud. Kiirendamiseks kasutab elektron alalisvoolu välja
annaabi.ee 
