Kitara See oli Vana-Kreekas levinud näppekeelpill, mis 7.saj eKr arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed Liturgia On religioosne kombetalitlus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) jõu(dude)ga, kindla korra järgi peetav jumalateenistus Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüpi: puidust kõlakastiga ja kilpkonna kilbikujulise loodusliku või õõnestatud resonaatoriga lüürad. Mängiti juba Sumeris 3000 eKr. Peetakse Apolloni pilliks. Missa On läänekiriku (peamiselt rooma-katoliku) traditsiooniline armulauaga jumalateenistus, välja kujunenud Keskajal, vaimulik, ladinakeelne, proosatekst, mitmehäälne Neuma - märgid, mis aitavad juba tuntud meloodiaid mälu järgi esitada. Neumad sobivad vaid abiks mälule tuntud viiside laulmisel. Orkestra - Poolringikujuline ruum lava ees Paavst - katoliku kiriku pea, elab Roomas
sajandi anglosaksi käsikirjas ja 9. sajandi Utrechti psaltris. Raamharfil on kolmnurga kolmas külg, mis kannelharfil on lahti, suletud tugipuu abil nii, et keeled on suletud raami sisse. Tänapäeva harfil on 46 keelt diapasooniga kuus ja pool oktavit. Lüüra Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüpi: puidust kõlakastiga kastlüürad ja kilpkonna kilbikujulise loodusliku või õõnestatud resonaatoriga lüürad. Lüürat mängiti juba Sumeris 3000 eKr. Keeli oli 8 12 ja neid näpiti mõlema käe sõrmedega. Mesopotaamiast levis lüüra Süüriasse ja Iisraeli. Heebrea lüüra ehk kinnor oli lambasoolest keeltega ning see oligi arvatavasti kuningas Taaveti ,,kannel". Tantsumuusikas kasutasid heebrealased lüüra mängimisel pektronit, aga hääle saateks näpiti keeli sõrmedega. Israeliidid kasutasid lüürat ainult rõõmu väljendamiseks seda peeti pühaks
annaabi.ee 
