Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimusel mitmesugust relvastust. Salajases lisaprotokollis täpsustati baasidesse toodavate vägede suurus (25000 meest) ning anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Läti allkirjastas selle 5 okt ja Leedu 10 okt. Soomes aga põrkusid Moskva nõudmised parlamendi resoluutsele vastuseisule. Seepeale alustas Venemaa 30 nov 1939 sisstungi Soome, vallandades Talvesõja. Nõukogude Liit heideti Rahvasteliidust välja. BAASIDE AEG Okt algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. Nõuti veel merebaas loomist Rohukülla ning maaüksuste paigutamist ja lennuväljade ehitamist Eesti mandriossa. Kompromissina sai
Selleks sai Poola allveelaev Orzel, mis sisenes Tallinna saamasse · Allveelaev põgenes · Esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. · Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. · Venemaale anti õigus kasutada Tallinna sadamat. · Soomes põrkusid Moskva nõudmised parlamendi resoluutsele vastuseisule. Talvesõda. Soome võitis Baaside aeg · Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. · Maavägede sissemarss Eestisse algas 19.oktoobril · Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabris. · Olukorda raskendas talvesõda
annaabi.ee 
