Patogeensed bakterid
Ei tasu juua jääga jahutatud kokteile jne. Ka põrsastel ja
vasikatel esineb kolibakterioos ja ka seal on oluline virulentsusfaktor piilid. Naiste
uroinfektsioonidest on 90% E. coli põhjustatud (tsüstiidid ja püelonefriidid).
Uropatogeensetel E. coli tüvedel peavad olema spets. piilid kinnitumaks kuseteede epiteelile.
Nad toodavad ka hemolüsiine ja endotoksiine, mis kahjustavad epiteelirakke.Oluline on ka
see, et fekaalidega loodusse sattunud E. coli võib kanda plasmiidseid resistentsusfaktoreid
ABdele, mis võivad edasi kanduda teistele bakteritele.
*Shigella avastas Jaapani bakterioloog Shiga 1890. a. ja tema auks sai ta ka nime. Shigella ei
kasva nii lihtsatel söötmetel, nagu Escherichia. Ta vajab näiteks juurde nikotiinhapet, paljud
tüved ka N-aluseid jt. vitamiine. Laktoosi ei käärita ja glükoosist gaasi ei tooda.
Looduslikuks elukeskkonnaks vaid inimeste ja ahvide seedetrakt. Vabalt looduses ei esine.
Perekonnas on 4 liiki: S. dysentheriae, S