Religioonipsühholoogia
(allikas: http://tnk.tartu.ee/0usulise.html Autor: Tõnu Lehtsaar, 2001)
Eelöeldust nähtub, et usulisel kriisil on mitmeid erinevaid tähendusi. Nii loomingulise protsessi
osana, pöördumiseelse etapina kui ka usulise arengu tingimusena on kriisil oma roll. Nii nagu iga
probleem ja konflikt, nii võib ka usuline kriis lahenduda negatiivselt või positiivselt. Esimesel
juhul tähendab see kriisist mitteväljumist, resigneerumist või usust taganemist. Teisel juhul
läbitakse kriis ja usk muutub enam küpsemaks. Seega kuulub kriis lahutamatu osana usulise
arengu juurde. Küsimus pole mitte selles, et kriise vältida või olematuks tunnistada, vaid selles,
kuidas nendesse suhtuda. Kriis võib saada konstruktiivseks, enese ja maailma mõistmist
arendavaks kogemuseks. Ma arvan, et kui usk Jumalasse aitab inimestel parema tundega elada, ja
leida selgust elule, siis on see maailmale väga vajalik
annaabi.ee 
