Antiik aiakunst
suurejoonelisi aedu 16.sajandi alguses juba:
a. Maximilian II aed Viinis Neugebäude lossis
b. Tema poja Rudolf II aed PrahasHradcany loss. Looja J. Vredeman de Vries (elas 1527-1606)
7. Ulmist pärit arhitekt J. Fruttenbach kujutas aeda ja ehitist alati koos,tema lahendused rõhutavad keskset
perspektiivi. Huvipakkuvamad oli koolide ja haiglate aiad.
8. sõja järel hakaks saksa aadel tunnustama prantsuse aia elegantsi.
a. Müncheni residentsipalee aed Lustgarten- 17.saj lõpus aed uuendati, ja renessansi põhimõttes
hüljati, aed muudeti rõhutatud perspektiivi läbi suureks tervikuks.
b. Heidelberghi lossiaed valmis lõplikult pärast sõja lõppu. Tehti suures mahus tasandus ja
kaevetöid. Kavandas S. de Caus (kes saabus saksamaale 1610) aias ei suudetud saavutada
tervikut.
17. ja 18. saj. regulaaraed
Prantsuse barokkaed