V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Enamasti tulid naabrid alles siis appi, kui riisumine juba nende enes-teni ulatus. Tulistamist
kuuldes toppisid nad kõrvad kinni, sulgesid aknaluugid, barrikadeerisid uksed, jättes
löömingu saatuse hooleks, tulgu siis valvesalgad appi või mitte. Järgmisel päeval kõneldi
Pariisis: «Täna öösel tungiti Etienne Barbette'i majja. Marssal de Cler-
400
mont sai nahatäie» jne. Sellepärast polnud üksnes kuninglikel residentsidel, nagu
Louvre'il, Justiitspaleel, Bastille'l, Tornikeste lossil, vaid ka lihtsalt läänihärrade
asukohtadel, nagu Petit-Bourboni, Sensi, Angoule-me'i lossil jne., laskeavad müürides ja
laskeluugid väravate kohal. Kirikuid kaitses nende pühadus. Siiski olid mõned neist ka
kindlustatud, Jumalaema kirik küll mitte. Saint-Germain-des-Pres' kloostrit ümbritses sakiline
müür nagu mõne paruni lossi ja ta suurtükkideks oli vaske rohkem raisatud kui ta
tornikelladeks
annaabi.ee 
