Oli alanud nende liitumine suuremateks maakondadeks, neid oli 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Muinasaja lõpul oliid märgatavad mõningad maakondade ühistegevuse püüded, mis viitavad riikluse kujunemise algetele. Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess. Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus suur. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentideks. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Külad olid jaotatud vaskustesse ja ühe keskmise üliku võimu alla võis kuuluda 2-3 vakust. Lisaks ilmnes veel maata talunikke, kes rentisid suuremaaomanikelt maad või töötasid nende juures sulastena. Orjade seisusse võisid sattuda ka kohalikud, kes võtsid võlgu, aga ei suutnud seda tähtajaks tagasi maksta. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Umbes 11.sajandi keskpaiku jäeti mitmed
Nendeks nõueteks võivad olla näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Väliskohustused on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. 3 Nüüd tuleks veel lahti seletada mõisted, mis puudutavad residentsust. Residentideks võivad olla: - Füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis (alaliselt Eestis viibiv füüsiline isik); - Füüsiline isik, kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt üheks aastaks; - Juriidiline isik, kes on registreeritud Eestis, sh Eestis paiknevad välisfirmade tütarettevõtted; - Eestis paiknevad välisfirmade iseseisvat juriidilist staatust mitte omavad esindused ja filiaalid; - Immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti vabariigi diplomaatilised,
annaabi.ee 
