Eesti Uusaeg
- seejärel poliitika kujunes kohalikku aadlit eelistavaks
· Läänistusregister (1620): läänistatud adramaast kuulus baltisakslastele 82%, rootslastele-
soomlastele 8% ja venelastele 4,5 %
Läänistuspoliitika tulemus
· Rootsi-Poola sõja viimases faasis jagas G II A ohtralt läänistusi:
- Rootsi kroonu kätte ei jäänud peaaegu üldse põllumaad Eestimaa hertsogkonnas
- viimased suurläänistused läksid Rootsi kõrgaadli kätte, kes ei resideernudn Eestimaal.
· Tulemuseks:
1.Kuningavõimu kohaliku valitsusstruktuuri (linnuseläänid-mõisaläänid-riigimõisad) närbumine
2.Aadli võimu tugevnemine Eestimaal:
· Baltisaksa aadlile ja Eestimaalt läänistusi saanud Rootsi kõrgaadlile sobis, et piirkonda ei
integreerida Rootsi süsteemiga kokku (nt Rootsi õigus ei kehti, talurahvas pärisorjuses)
Eestimaa olukorra mõju poliitilistele struktuuridele
annaabi.ee 
