Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas
Lisaks kasutati veel
enamasti kitsarööpmelistel soomusrongidel vene kaevikukilpi
Lahinguvaguneid oli kolme tüüpi: dessant-, kuulipilduja- ja suurtükivagunid
Dessantvagunis olid eluruum ja magamisasemed. Kuulipildujavagunil oli mõlemal küljel ja
nurkades luukidega suletavad laskeavad. Suurtükivagunid olid erineva konstruktsiooniga
vastavalt neil paiknevate relvadega.
Vägede nappuse tõttu ei olnud ülemjuhataja käsutuses piisavalt reseve, millepärast
kasutati soomusronge. Nende valmiduse, kiiruse ja liikuvuse tõttu oli neid võimalik koondada
sinna, kus väejuht neid vajas. Kuna soomusrongid olid varustatud suurtükkidega ja suures
koguses kuulipildujatega, siis oli nende löögid vaenlase vastu tõhusad. Rongidele olid abiks
selleks eraldi moodustatud jalaväepataljonid nagu Scoutspataljon, Kuperjanovi partisanide
pataljon ja Kalevlaste Maleva
Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas
Esimene Soomusrong sõitis 30