Tegevteenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Tegevteenistuses kantakse mundreid ja neil on omad reeglid ja kohustused. Reservteenistuses olles peab olema valmis, kui välja kutsutakse. Ajateenistus *Kutsutakse 18-27 aastaselt *kestab 8-11 kuud sõltub väeliigist ja väljaõppe iseloomust *ajateenistusse kutsutakse kodanikud reservüksuste ettevalmistamise esmärgil (väljaõpe) 1) Sõduri baaskursus , mille peavad kõik läbima (põhiteadmised) 2) Sõduri erialakursus , nt: parameedik, autojuht 3) Nooremallohvitseri kursus , nt jaoülema väljaõpe Asendusteenistus Usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Teenistus toimub asutuses, mis tegeleb päästetöödega vms. Kestab 16 kuud. Reservteenistus: Õppekogunemised Reservväelastele korraldatakse teatud aastate tagant õppekogunemisi. Värskendatakse ajateenistuses põitut. Kestab tavaliselt 7-14 päeva. Reserv Ajateeni...
[3] Antud peatükist ning alapeatükkidest järeldatuna võin öelda, et ajateenistus ei erine suuresti meestel ning naistel. Suurim erinevus on see, et meestele on see kohustuslik ning naistele mitte. Samuti on ka erinevuseks see, et erinevad on meestel ja naistel ainult üldfüüsilise testi normid. 2. RESERVTEENISTUS Nii mehed, kui ka naised, kes on läbinud ajateenistuse, lähevad edasi reservteenistusse. Järgnevas peatükis annan ülevaate reservteenistuse põhimõttest ning sellest, kas ja kuidas erinevad sealsed kohustused meestel ning naistel. Reservis olev isik on 18-60-aastane mees või kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastane kodanik, kes ei ole kutsealune ega teeni kaitseväe- või asendusteenistuses. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, st õppekogunemisel osaledes. Milliste kohustustega tuleb reservis olles arvestada? Kaitseväekohustuslase neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus,