Eestlased Saksa armees
moodustamise ettepanek tehti Eesti Vabadussõja
sangarile August Vask'ele. Esimesed vabatahtlikud
registreeriti Tartu näituseaias. Pataljoni suuruseks oli ette
nähtud 700 meest, kuid sinna soovijaid oli mitu korda
rohkem ja vastuvõtupunktis registreeriti üle 2000
vabatahtliku. Eestlased tundsid seda üksust Esimese Eesti
Rahvuspataljoni nime all. Pataljon koosnes neljast
kompaniist, hobu- ja mootorveokite voorist ning staabist.
Ohvitsere oli pataljonis kokku 21, kellest suurem osa olid
reservlipnikud, kes hiljem leitnantiteks ülendati.
Pataljoni relvadeks olid põhiliselt nõukogude
trofeerelvad. Oma esimest teenistusülesannet asus
pataljon täitma Narva-Jamburg-Oudova vahelistel aladel.
Hiljem asus Novgorodi lähistel, Volhovi jõe ääres. Augustis
1942 määrati pataljoni ülemaks kapten A. Rebane.
Julgestusgrupp 182 (hiljem Idapataljon 659) formeeriti
1941. a. augustis Viljandis kapten R.
Tammemägi juhtimisel. Pataljoni staap ja 5. kompanii
asusid Tartus. Selle 6. ja 7
annaabi.ee 
