Eesti mehed esimeses maailmasõjas
100 000 eestlase. Neist langes või jäi teadmata kadunuks ca 10 000 meest.
1860. aastate Vene armeereformi käigus asutati junkrukoolid, kus oli madalam hariduslik
tsensus ja lihtsam õppeprogramm kui sõjakoolides. Junkrukoolid andsid tõuke eesti
ohvitserkonna kujunemiseks. Enne seda teenis tsaariarmees ohvitserina vaid üksikuid eestlasi.
Ajavahemikus 18701914 lõpetas junkru- või sõjakooli ca 300 eesti rahvusest kaadriohvitseri,
kellele lisandus ca 150 reservlipnikku. Esimese maailmasõja ajal ülendati ohvitseriks üle 2300
eestlase. Seega küündis Esimesest maailmasõjast osavõtnud eesti ohvitseride arv kuni 3000
meheni.
20. sajandi alguses teenis Vene armees vähemalt 60 eesti soost polkovnikut ja
alampolkovnikut ning 89 eesti päritolu kindralit. Kindralitest jõudis pärast Vabadussõda
Eestisse vaid kaks (kindralleitnant Heinrich Rautsmann ja kindralmajor Aleksander Silberg).